Naily Saripova klaveriõhtu 10.01.2020

Naili Saripova esitab kontserdil Ramo, Beethoveni, Tšaikovski teoseid.

Naliy Saripova

klaver

Pianist Naily Saripova alustas klaveriõpinguid Nõmme muusikakoolis Nathalie Maasini klaveriklassis; 1996. a. jätkusid õpingud G. Otsa nim. Muusikakoolis Mailis Põllu juhendamisel; aastast 2000 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis; 2013. a. kaitses Naily Saripova EMTAs doktorikraadi.

Naily Saripova on edukalt osalenud mitmel rahvusvahelisel konkursil. 2002. aastal saavutas ta III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Konzerteum Kreekas; 2003. aastal diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Val Tidone Competitions - Silvio Bengalli Prize Itaalias; 2004. aastal duos sopran Alfia Kamalovaga VIII Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil Con Brio '04 Eesti Muusikaakadeemia preemia ja Eesti Raadio preemia.

Naily Saripova peab ääretult oluliseks loomingulist koostööd väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Klaveriduo Novikov-Saripova koostöö algas 2005. aastal Kuhmo kammermuusika festivalil Soomes. Seni on duo pühendunud peamiselt Mozarti, Beethoveni ja Schuberti loomingule. 2013. aastal andis klaveriduo välja plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova–Vjatšeslav Novikov, mida kriitikud on kõrgelt hinnanud nii Eestis kui ka välismaal.

"Naily Saripova ja Vjatšeslav Novikovi mõttekaaslusest sündinud helitõendile on kaardistatud kolm suurteost, mis kujutavad endast otsekui piirikive nii duožanri kui ka kogu kammermuusika maastikul. Kõrge laenguga interpretatsioon haarab kuulaja meeli põneva kõlaruumi, omanäolise detailitunnetuse ning sisendusjõulise tervikuga" (Mailis Põld 2014).

2015. aasta algul ilmus Naily Saripoval esimene sooloplaat Beethoven Diabelli variatsioonid op 120. Naily Saripova LIVE.

Kontserdi programmis

Kontserdi I osa:

J-Ph. Rameau (1683 - 1764)

- Gavotte a-moll süidist a-moll/ Suite en la Gavotte et six Doubles
- Mustlanna/ L'Egyptienne
- Lindude häälitsused/ Le Rappel des Oiseaux

L van Beethoven (1770 - 1827)

Sonaat C-duur nr 3 op 2 nr 3

Kontserdi II osa

P. Tšaikovski
(1840 - 1893)

Aastaajad op 37 bis

P. Tšaikovski . Aastaajad

«Pjotr Iljitš, armastas elu, kui ei keegi teine. Iga päev oli tema jaoks tähtis ning jätta sellega hüvasti oli kurb mõeldes, et kõigest elatust ei jää mingit jälge".

Helilooja sellise lüürilise tundega, armastusega ja vaimustusega elu vastu ongi täidetud Tšaikovski üks muusikašedöövritest, klaveritsükkel "Aastaajad".

Klaver oli oma ajastu armastatum ja kõige demokraatlikum muusikariist. Selleta ei toimunud ei kodune musitseerimine, ei lastele muusika õpetamine, ei perepeod, ei melanhooliahetked.

Tšaikovski ajal levisid pehme, justkui mati heliga koduklaverid. Nende abil võis väljendada kõige õrnemaid ja soojemaid tunnete varjundeid.

"Aastaajad" kirjutas Tšaikovski tellimusel. 1875.a. sügisel pöördus helilooja poole tuntud peterburi kirjastaja N.M.Bernard ettepanekuga kirjutada ajakirjale klaveriteoste tsükkel, mida võiks avaldada igakuiselt ja moodustaks selliselt täieliku aastaringi.

Helilooja vastus on teada: «Sain Teie kirja kätte. Olen Teile tänulik sellise lahke valmiduse eest maksta mulle nii kõrget honorari. Püüan anda endast parima ja Teile meelejärgi olla. Peatselt saadan Teile esimese helitöö, ehk isegi korraga kaks või kolm. Kui midagi ei sega, algab ka töö peatselt: mul on nüüd tahtmist tegelda klaveri helitöödega. Teie Tšaikovski. Säilitan kõik Teie pealkirjad".

Juba ajakirja detsembri (1875) numbris ilmus tulevase klaveritsükli eelkuulutus: "Kuulus helilooja P.I.Tšaikovski lubas "Nuvellista" toimetusega teha koostööd ja kavatseb järgmisel aastal avaldada terve sarja oma klaverimuusika kompositsioonidest ... millede iseloom vastab täielikult nii helitöö nimetusele, kui ka selle kuu impressioonile, mis ilmub ajakirjas". See reklaamiseadustele vastav eelkuulutus sisaldas kõigi kaheteistkümne helitöö nimetuste loetelu.

Ajakirja avaldati iga kuu esimesel kuupäeval, Tšaikovski pidi esitlema helitöö järjekordsele numbrile hiljemalt eelneva kuu 15-ks kuupäevaks.

Kui asi jõudis avaldamiseni, pakkus N.Bernard veel ühe "täiustuse": märgistada iga helitöö poeetilise epigraafiga. Sellisele ideele Tšaikovski vastu ei vaielnud. Siinkohal tuleb tunnistada, et pika ajaloolise prioodi möödudes teadvustame neid luuleridasid kogu tsükli orgaanilise poeetilise koostisosana.

P. Tšaikovski . Aastaajad