Kallid sõbrad!
Kutsume teid tšellokontserdile „Andaluusia romanss", mis toimub 2023. aasta mais neljas Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Kontserdil esitavad Hispaania heliloojate teoseid Läti tšellovirtuoos Kirill Varjas ja pianist Tatjana Tšigorskaja.
Kirill Varjas on tšellist, kes on aktiivselt taaselustanud ja arendanud vanakooli esituskunsti viimased kümme aastat.
Tatjana Tšigorskaja on Läti pianist, kontsertmeister, pedagoog, arranžeerija, loengute ja muusikakursuste autor lastele.
„Andaluusia romansi" kontserdikava sisaldab teoseid tuntud Hispaania heliloojatelt: I. Albeniz, De Falla, E. Granados, P. de Sarasate ja G. Cassado.
Kutsume teid tšellokontserdile „Andaluusia romanss", mis toimub 2023. aasta mais neljas Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Kontserdil esitavad Hispaania heliloojate teoseid Läti tšellovirtuoos Kirill Varjas ja pianist Tatjana Tšigorskaja.
Kirill Varjas on tšellist, kes on aktiivselt taaselustanud ja arendanud vanakooli esituskunsti viimased kümme aastat.
Tatjana Tšigorskaja on Läti pianist, kontsertmeister, pedagoog, arranžeerija, loengute ja muusikakursuste autor lastele.
„Andaluusia romansi" kontserdikava sisaldab teoseid tuntud Hispaania heliloojatelt: I. Albeniz, De Falla, E. Granados, P. de Sarasate ja G. Cassado.
Kirill Varjas- tšellist jutustab
Muusikas leidub erinevaid kontseptsioone, kuidas esitaja teoses oma ideid väljendab.
Näiteks jazzmuusikud muudavad autori teksti, et väljendada oma emotsioone.
Siiski arvan, et tõeline improvisatsioon ei ole mitte niivõrd kompositsiooni teksti muutmine, vaid oma maailmapildi loomine selle teose kaudu helivärvides ja ajas.
Loomingulise esituse protsessis tulevad esile uued tegurid - inspiratsioon ja entusiasm, mis sünnivad hetkega.
Võib öelda, et esitaja on samal ajal ka improvisaator: ta ei mängi kunagi teost samamoodi.
Näiteks jazzmuusikud muudavad autori teksti, et väljendada oma emotsioone.
Siiski arvan, et tõeline improvisatsioon ei ole mitte niivõrd kompositsiooni teksti muutmine, vaid oma maailmapildi loomine selle teose kaudu helivärvides ja ajas.
Loomingulise esituse protsessis tulevad esile uued tegurid - inspiratsioon ja entusiasm, mis sünnivad hetkega.
Võib öelda, et esitaja on samal ajal ka improvisaator: ta ei mängi kunagi teost samamoodi.
Aleksei Bljahhin
korraldaja
"Enamasti korraldan ise kontserte. Kui aga esimest korda kohtusin tšellist Kirill Varjasega, avaldas mulle muljet tema ainulaadne mängimisstiil ja esituse sügavus. See inspireeris mind teda Eestisse kutsuma.
Kirill Varjas töötas 10 aastat Pletnevi orkestris ja reisis üle kogu maailma. Viimased 5 aastat on ta andnud soolokontserte. Hiljutiste maailmasündmuste tõttu pidi ta kolima Riiga.
Soovitan teil seda kontserti külastada, et hinnata Kirill Varjase ainulaadset esitust"
Kohtumiseni kontsertidel!
Kirill Varjas töötas 10 aastat Pletnevi orkestris ja reisis üle kogu maailma. Viimased 5 aastat on ta andnud soolokontserte. Hiljutiste maailmasündmuste tõttu pidi ta kolima Riiga.
Soovitan teil seda kontserti külastada, et hinnata Kirill Varjase ainulaadset esitust"
Kohtumiseni kontsertidel!
Kuulake sellest kontserdist mõnda katkendit
Kontsert sai nime Pablo de Sarasate teose „Andaluusia romanss" järgi.
See romanss kuulub kogumikku „Hispaania tantsud" ning loodi 1878. aastal esimese kontserttuuri ajal Skandinaavias.
Teos sai äärmiselt populaarseks ja sellest sai üks Sarasate teostest, mida ta ise kõige sagedamini esitas.
Kuulake „Andaluusia romansi" katkendit tšelloseades.
See romanss kuulub kogumikku „Hispaania tantsud" ning loodi 1878. aastal esimese kontserttuuri ajal Skandinaavias.
Teos sai äärmiselt populaarseks ja sellest sai üks Sarasate teostest, mida ta ise kõige sagedamini esitas.
Kuulake „Andaluusia romansi" katkendit tšelloseades.
Pablo de Sarasate „Andaluusia romanss"
Fragment 2 minutit
Fragment 2 minutit
Niimoodi on üks kaasaegne Sarasate kohta kirjutanud:
„Nimi Sarasate oli viiuldajate jaoks maagiline – austusega, nagu oleks see imedemaa nähtus,
vaatasime meie, poisid, (see oli aastal 1886) väikest mustasilmset hispaanlast, kellel olid hoolikalt pügatud süsimustad vuntsid ja samasugused lokkis, krussis, hoolikalt kammitud juuksed. See väike mees astus lavale pikkade sammudega, tõelise hispaania suursugususega, olles väliselt rahulik, isegi flegmaatiline. Ja siis hakkas ta mängima ennekuulmatu vabadusega, kiirusega, mis oli viidud piirini, tehes publikule ülisuurt rõõmu.
„Nimi Sarasate oli viiuldajate jaoks maagiline – austusega, nagu oleks see imedemaa nähtus,
vaatasime meie, poisid, (see oli aastal 1886) väikest mustasilmset hispaanlast, kellel olid hoolikalt pügatud süsimustad vuntsid ja samasugused lokkis, krussis, hoolikalt kammitud juuksed. See väike mees astus lavale pikkade sammudega, tõelise hispaania suursugususega, olles väliselt rahulik, isegi flegmaatiline. Ja siis hakkas ta mängima ennekuulmatu vabadusega, kiirusega, mis oli viidud piirini, tehes publikule ülisuurt rõõmu.
Ja siin on veel üks number Pablo de Sarasate kogumikust „Hispaania tantsud".
„Playera"
Nimi „Playera" pärineb hispaaniakeelsest sõnast „playera", mis tähendab „melanhoolne laul".
See etteaste erineb kõigist ülejäänud paladest, sest sisaldab näidet cante jondost - Andaluusia soololaulu žanrist, kuigi vormilt on see tants.
Sarasate kirjutas selle pala loomulikult viiulile.
Kuulake Kirill Varjase transkriptsiooni tšellole.
„Playera"
Nimi „Playera" pärineb hispaaniakeelsest sõnast „playera", mis tähendab „melanhoolne laul".
See etteaste erineb kõigist ülejäänud paladest, sest sisaldab näidet cante jondost - Andaluusia soololaulu žanrist, kuigi vormilt on see tants.
Sarasate kirjutas selle pala loomulikult viiulile.
Kuulake Kirill Varjase transkriptsiooni tšellole.
Pablo de Sarasate, „Playera"
Fragment 2 minutit
Fragment 2 minutit
Kontserdi kava, esinejate elulugude, kuupäevade ja hindade saamiseks klõpsake nuppu "Jätka".