Kontserdi kava
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Koraalieelmäng „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ BWV 645 „Wachet auf“ („Ärgake“)
See eelvoor põhineb Philipp Nicolai luterlikul koraalil. Teos käsitleb vaimset ärkamist, mida sümboliseerib öövahimeeste kutse linna ärkamisele. Bach on meisterlikult põiminud lihtsa kirikulaulu teiste häältega, luues ühe oma tuntuma oreli helitöö.
Koraalieelmäng „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ BWV 645 „Wachet auf“ („Ärgake“)
See eelvoor põhineb Philipp Nicolai luterlikul koraalil. Teos käsitleb vaimset ärkamist, mida sümboliseerib öövahimeeste kutse linna ärkamisele. Bach on meisterlikult põiminud lihtsa kirikulaulu teiste häältega, luues ühe oma tuntuma oreli helitöö.
Gioachino Rossini (1792–1868)
Avamäng ooperile „Sevilla habemeajaja“
Rossini kirjutas avamängu vaid mõne päevaga. Algupäraselt oli see mõeldud teisele ooperile ja seisis seitse aastat kastis, kuni autor kohandas selle „Sevilla habemeajajale“.
Avamäng ooperile „Sevilla habemeajaja“
Rossini kirjutas avamängu vaid mõne päevaga. Algupäraselt oli see mõeldud teisele ooperile ja seisis seitse aastat kastis, kuni autor kohandas selle „Sevilla habemeajajale“.
Pablo de Sarasate (1844–1908)
„Tsigaanide meloodiad“
Sarasate „Tsigaanide meloodiad“ on muusikaline pilt, kus viiul jäljendab ungari tsimbalite kõla. Kuigi meloodiad on stiliseeritud, edastab teos ungari rahvamuusika vaimu.
„Tsigaanide meloodiad“
Sarasate „Tsigaanide meloodiad“ on muusikaline pilt, kus viiul jäljendab ungari tsimbalite kõla. Kuigi meloodiad on stiliseeritud, edastab teos ungari rahvamuusika vaimu.
Camille Saint-Saëns (1835–1921)
Etüüd valsi vormis (Eugène Ysaÿe töötluses)
See elegantne klaveripala ühendab virtuoossuse ja kerguse. Ysaÿe kohandas selle viiulile, muutes teose tõeliseks meistriteoseks, mis säilitab algse graatsia, lisades samas uue kõla.
Etüüd valsi vormis (Eugène Ysaÿe töötluses)
See elegantne klaveripala ühendab virtuoossuse ja kerguse. Ysaÿe kohandas selle viiulile, muutes teose tõeliseks meistriteoseks, mis säilitab algse graatsia, lisades samas uue kõla.
Georges Bizet (1838–1875)
Toreadoori laul ooperist „Carmen“
„Carmenist“ pärit Toreadoori laul muutus hitiks kohe pärast esietendust. Seda lauldi Pariisi tänavatel, ja muusika energia ning rütmilisus kajastasid Hispaania kirge. Kuigi „Carmen“ tekitas esietendusel vastuolusid, saavutas see osa ooperist kiiresti populaarsuse.
Toreadoori laul ooperist „Carmen“
„Carmenist“ pärit Toreadoori laul muutus hitiks kohe pärast esietendust. Seda lauldi Pariisi tänavatel, ja muusika energia ning rütmilisus kajastasid Hispaania kirge. Kuigi „Carmen“ tekitas esietendusel vastuolusid, saavutas see osa ooperist kiiresti populaarsuse.
George Gershwin (1898–1937)
Fantaasia „Porgy ja Bess“
„Porgy ja Bessis“ ühendas Gershwin džässi, rahvamuusika ja ooperi, ammutades inspiratsiooni afroameerika kultuurist Gulla saartel. See oli murranguline teos – esmakordselt lisati džässi elemente ooperisse.
Fantaasia „Porgy ja Bess“
„Porgy ja Bessis“ ühendas Gershwin džässi, rahvamuusika ja ooperi, ammutades inspiratsiooni afroameerika kultuurist Gulla saartel. See oli murranguline teos – esmakordselt lisati džässi elemente ooperisse.
Jerome Kern (1885–1945)
„Smoke Gets in Your Eyes“
„Smoke Gets in Your Eyes“, kirjutatud muusikali „Roberta“ jaoks, sai džässi standardiks. Seda on esitanud mitmed suurimad muusikud, sealhulgas Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Romantiline meloodia ja tekst armastusest, mis jätab „ainult suitsu“, muutsid selle surematuks.
„Smoke Gets in Your Eyes“
„Smoke Gets in Your Eyes“, kirjutatud muusikali „Roberta“ jaoks, sai džässi standardiks. Seda on esitanud mitmed suurimad muusikud, sealhulgas Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Romantiline meloodia ja tekst armastusest, mis jätab „ainult suitsu“, muutsid selle surematuks.
Raimond Valgre (1913–1949)
„Peagi saabun tagasi su juurde“
„Peagi saabun tagasi su juurde“
Rodolfo Falvo (1873–1937)
„Dicitencello vuje“
„Dicitencello vuje“ on Napoli laul, mis muutus kohe pärast kirjutamist hitiks. Laul jutustab armastusest, mis edastatakse kolmanda isiku kaudu – „Öelge tüdrukule, oma sõbrannale“, mis teeb sellest erilise teose.
„Dicitencello vuje“
„Dicitencello vuje“ on Napoli laul, mis muutus kohe pärast kirjutamist hitiks. Laul jutustab armastusest, mis edastatakse kolmanda isiku kaudu – „Öelge tüdrukule, oma sõbrannale“, mis teeb sellest erilise teose.
Leroy Anderson (1908–1975)
„Saanisõit“
„Valsitav kass“
„Kirjutusmasin“
Leroy Anderson sai tuntuks klassikalise muusika rikastamisega ebatavaliste helidega, näiteks kirjutusmasina heli teoses „Kirjutusmasin“ või kasside mjäugumine teoses „Valsitav kass“. Tema muusika ühendab kerguse, leidlikkuse ja meloodilisuse, tehes iga teose ainulaadseks ja äratuntavaks.
„Saanisõit“
„Valsitav kass“
„Kirjutusmasin“
Leroy Anderson sai tuntuks klassikalise muusika rikastamisega ebatavaliste helidega, näiteks kirjutusmasina heli teoses „Kirjutusmasin“ või kasside mjäugumine teoses „Valsitav kass“. Tema muusika ühendab kerguse, leidlikkuse ja meloodilisuse, tehes iga teose ainulaadseks ja äratuntavaks.
Kontserdil osalevad
Kirill Varjas, Latvia
tšello
1998. aastal lõpetas P. I. Tšaikovski nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi õpetaja A. Knjazevi klassis.
1984. aastal võitis Moskvas toimunud noorte tšellistide piirkondliku konkursi.
1989. aastal oli Moskva noorte tšellistide konkursi laureaat.
1998. aastal sai temast Šeremetjevi ansambli (klaverikvartett) liige, nii osaleja kui ka liider.
2001. aastal võitis Šeremetjevi ansambli koosseisus Austrias rahvusvahelise J. Brahmsi konkursil diplomi.
2002. aastal salvestas Šeremetjevi ansambli koosseisus plaadi Ameerika helilooja John Mitchelli loominguga.
2005. aastal ilmus Šeremetjevi ansambli uus plaat, millel kõlasid R. Schumanni ja J. Brahmsi klaverikvartetid.
Alates 2012. aastast on ta aktiivselt tegelenud nn vana lavastuskooli taastamise ja edasiarendamisega. Selle koolkonna esindajad olid Liszt, Paganini, Kontski, Chopin, Cortot, Rahmaninov, Kreisler, Pjatigorski, Šafran ja paljud teised suured muusikud. Üks viimaseid selle koolkonna esindajaid on Martha Argerich kui interpreet, kes on kõige paremini säilitanud tehnoloogilisi ja muusikalisi võtteid.
Alates 2012. aastast on õpetanud Tšellokoolis.
Alates 2018. aastast on esinenud solistina. Tal on nii soolo- kui ka kammerkontsertidel esinemise kogemus Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Itaalias, Inglismaal, Singapuris, Ukrainas ja Venemaal.
Alates 2022. aastast elab Lätis.
1984. aastal võitis Moskvas toimunud noorte tšellistide piirkondliku konkursi.
1989. aastal oli Moskva noorte tšellistide konkursi laureaat.
1998. aastal sai temast Šeremetjevi ansambli (klaverikvartett) liige, nii osaleja kui ka liider.
2001. aastal võitis Šeremetjevi ansambli koosseisus Austrias rahvusvahelise J. Brahmsi konkursil diplomi.
2002. aastal salvestas Šeremetjevi ansambli koosseisus plaadi Ameerika helilooja John Mitchelli loominguga.
2005. aastal ilmus Šeremetjevi ansambli uus plaat, millel kõlasid R. Schumanni ja J. Brahmsi klaverikvartetid.
Alates 2012. aastast on ta aktiivselt tegelenud nn vana lavastuskooli taastamise ja edasiarendamisega. Selle koolkonna esindajad olid Liszt, Paganini, Kontski, Chopin, Cortot, Rahmaninov, Kreisler, Pjatigorski, Šafran ja paljud teised suured muusikud. Üks viimaseid selle koolkonna esindajaid on Martha Argerich kui interpreet, kes on kõige paremini säilitanud tehnoloogilisi ja muusikalisi võtteid.
Alates 2012. aastast on õpetanud Tšellokoolis.
Alates 2018. aastast on esinenud solistina. Tal on nii soolo- kui ka kammerkontsertidel esinemise kogemus Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Itaalias, Inglismaal, Singapuris, Ukrainas ja Venemaal.
Alates 2022. aastast elab Lätis.
Tatjana Tšigorskaja, Latvia
klaver
Pianist, saatja, õpetaja, arranžeerija, loengute ja kursuste autor lastele.
Lõpetas 2008. aastal kiitusega Valgevene Riikliku Muusikaakadeemia, riiklike ja rahvusvaheliste konkursside laureaat.
Alates 2011. aastast elab Riias, kus korraldab aktiivset kontsert- ja haridustegevust.
2001 Rahvusvaheline konkurss „Muusika" - Minsk, Valgevene – laureaat (II koht)
2003 Riiklik konkurss „Mängib orkestriga" - Minsk, Valgevene - laureaat (II koht)
2006 Šostakovitši I kontserdi ettekanne orkestriga
2008 Kammeransamblite konkursi „Orpheus" - Grodno, Valgevene - laureaat (III koht)
2013 Konkurss „XXI sajandi kunst" 11.-22. juuni - Mänttä ja Lempaala (Soome), Stockholm (Rootsi) Nominatsioonis „Saatja" - I koht
2014 16. rahvusvaheline konkurss "EUTERPE"
Nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht
2015 25. rahvusvaheline muusikakonkurss Citta di Barletta, nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht
Lõpetas 2008. aastal kiitusega Valgevene Riikliku Muusikaakadeemia, riiklike ja rahvusvaheliste konkursside laureaat.
Alates 2011. aastast elab Riias, kus korraldab aktiivset kontsert- ja haridustegevust.
2001 Rahvusvaheline konkurss „Muusika" - Minsk, Valgevene – laureaat (II koht)
2003 Riiklik konkurss „Mängib orkestriga" - Minsk, Valgevene - laureaat (II koht)
2006 Šostakovitši I kontserdi ettekanne orkestriga
2008 Kammeransamblite konkursi „Orpheus" - Grodno, Valgevene - laureaat (III koht)
2013 Konkurss „XXI sajandi kunst" 11.-22. juuni - Mänttä ja Lempaala (Soome), Stockholm (Rootsi) Nominatsioonis „Saatja" - I koht
2014 16. rahvusvaheline konkurss "EUTERPE"
Nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht
2015 25. rahvusvaheline muusikakonkurss Citta di Barletta, nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht
Aleksei Bahir – viiul, Latvia
Aleksei Bahir – rahvuslike ja rahvusvaheliste konkursside laureaat.
Kammerorkestri Junge Philharmonie Köln koosseisus on ta esinenud Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Singapuris.
Aastatel 2007–2017 töötas ta riiklikus kammerorkestris Sinfonietta Rīga, alates 2017. aastast on ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistri abi. Samuti esineb ta regulaarselt orkestriga Kremerata Baltica.
Praegu osaleb Aleksei lisaks oma edukale karjäärile akadeemilises muusikas aktiivselt ka mitteakadeemilistes projektides, sealhulgas džässi, rokkmuusika ja improvisatsiooni valdkonnas. Tema mitmekülgsed huvid ja oskused teevad temast nõutud muusiku nii klassikalises kui ka kaasaegses muusikamaailmas.
Aleksei teeb aktiivset koostööd kaasaegsete heliloojatega, esitades sageli nende uudisteoseid ning aidates kaasa kaasaegse viiuli repertuaari laiendamisele ja populariseerimisele.
Lisaks sellele osaleb ta mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja projektides. Ta on pidevalt laval koos keelpillikvartetiga 4'33", kollektiiviga Bm/C – Brīvās Mūzikas Centrs (Vaba Muusika Keskus) ja ansambliga Retro Ltd. Ta osaleb ka kaasaegsete filmimuusika salvestustel, aidates luua helipilte tänapäevastele filmidele.
Kammerorkestri Junge Philharmonie Köln koosseisus on ta esinenud Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Singapuris.
Aastatel 2007–2017 töötas ta riiklikus kammerorkestris Sinfonietta Rīga, alates 2017. aastast on ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistri abi. Samuti esineb ta regulaarselt orkestriga Kremerata Baltica.
Praegu osaleb Aleksei lisaks oma edukale karjäärile akadeemilises muusikas aktiivselt ka mitteakadeemilistes projektides, sealhulgas džässi, rokkmuusika ja improvisatsiooni valdkonnas. Tema mitmekülgsed huvid ja oskused teevad temast nõutud muusiku nii klassikalises kui ka kaasaegses muusikamaailmas.
Aleksei teeb aktiivset koostööd kaasaegsete heliloojatega, esitades sageli nende uudisteoseid ning aidates kaasa kaasaegse viiuli repertuaari laiendamisele ja populariseerimisele.
Lisaks sellele osaleb ta mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja projektides. Ta on pidevalt laval koos keelpillikvartetiga 4'33", kollektiiviga Bm/C – Brīvās Mūzikas Centrs (Vaba Muusika Keskus) ja ansambliga Retro Ltd. Ta osaleb ka kaasaegsete filmimuusika salvestustel, aidates luua helipilte tänapäevastele filmidele.
Aleksei Bljahhin, bariton, Eesti
Hariduselt füüsik ja elukutselt programmeerija.
Kontsert-loengute autor ja juht:
Raamatu "Kitties Engineers: Theory of Constraints 2023" autor.
Rahvusvahelise konkursi laureaat.
Kontsert-loengute autor ja juht:
- "Ooperi saladused"
- "Romantismi muusika"
- "Laulud ja romansid hõbeajastu luuletajate sõnadele"
- "Armastuse muusika"
- "Ooperi "Jevgeni Onegin" saladused"
- "Füüsika ja muusika ajalugu" (mõned neist kontsertidest on salvestustena kättesaadavad siin)
Raamatu "Kitties Engineers: Theory of Constraints 2023" autor.
Rahvusvahelise konkursi laureaat.
Piletid
Need, kes on juba käinud meie kontsertidel, on märganud, et piletitel ei ole kindlat fikseeritud hinda – see muutub pidevalt. Kuid üldine põhimõte on lihtne: mida varem te pileti ostate, seda odavam see teile on.
Piletihind tõuseb umbes iga kahe või kolme päeva järel. Umbes samamoodi nagu lennukipiletitega – mida lähemal on lennu kuupäev, seda kallimad on piletid.
Piletihind tõuseb umbes iga kahe või kolme päeva järel. Umbes samamoodi nagu lennukipiletitega – mida lähemal on lennu kuupäev, seda kallimad on piletid.
Valige linn, et teada saada piletihindu kohe.
Kontaktandmed
aleksei.bljahhin@gmail.com
+372 5142 537
Skype: aleksei.bljahhin@icefire.ee
https://www.facebook.com/bljahhinaleksei
+372 5142 537
Skype: aleksei.bljahhin@icefire.ee
https://www.facebook.com/bljahhinaleksei
- Aleksei Bljahhin